COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Kodanike selliste kiireloomulisi probleemide leevendamiseks, mis on seotud kohtumenetluste, täitemenetluste ja pankrotimenetlustega, on võetud mitmeid meetmeid. Laialdaselt kohaldatakse menetlusseadustike olemasolevaid sätteid, mis puudutavad kohtumenetluse tähtaegadest erandite tegemist, kui tähtaega polnud võimalik järgida erakorraliste meetmete tõttu (kohustuslik karantiin, liikumispiirangud ja kogunemispiirangud).

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Justiitsiministeerium on soovitanud kõik kohtuistungid edasi lükata. Kui edasilükkamine pole võimalik, tuleb istung läbi viia ranges kooskõlas eriolukorda käsitleva valitsuse määrusega. Kõrvalisi isikuid kohtuistungitele ei lubata ning nende liikumine kohtumajades on piiratud.

Kohtud annavad teavet telefoni/e-posti teel.

Soovituste täitmisest põhjustatud menetlusviivitusi ei käsita justiitsministeerium järelevalve teostamisel viivitustena.

Notariaalteenused on inimestele endiselt kättesaadavad, kuid töö toimub piiratud režiimil.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Laste rahvusvahelise õiguskaitse büroo (Brüsseli IIa määrus ja ülalpidamismäärus): büroo täidab ülesandeid eriolukorra režiimil; büroos on kogu isiklik suhtlus asendatud kirjaliku (kirja teel või elektroonilise) ja telefonisuhtlusega; büroo on avatud vaid esmaspäevast kolmapäevani kell 9.00–12.00.

Tšehhi justiitsministeerium (dokumentide kättetoimetamise määruse ja tõendite kogumise määruse keskasutus): Töötajad (nende seas kõik kontaktisikud) töötavad praegu enamasti kodust. Rangelt soovitatav on suhelda elektrooniliselt/kaugsidevahendite abil. Tuleb järgida kõiki tähtaegu.

Ainsaks probleemiks on mõnes riigis üha laienevad postiteenuse piirangud, mida püüame ületada kokkuleppel välisministeeriumiga, kasutades kohtudokumentide kättetoimetamiseks diplomaatilisi kanaleid. Välisriikide keskasutused peaksid soovitama oma kohtutel/pädevatel asutustel saata kõik dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise taotlused pädevatele kohtutele otse, mitte keskasutuse (justiitsministeeriumi) kaudu, kuna praeguses olukorras lühendab see oluliselt taotluse eduka täitmise aega.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Võlgniku maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (kui COVIDiga seotud pankrot tekkis kuue kuu jooksul pärast valitsuse kehtestatud erakorraliste meetmete lõppemist).

Peatamise kehtivusaega pikendati 30. juunini 2021.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldaja õigus esitada võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus on peatatud 31. augustini 2020.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Erakorraline moratoorium peatab täitekorraldused ja tagatise realiseerimise õiguse. Võlgnikud saavad seda lihtsalt kasutada, sest esimeseks 3 kuuks ei ole vaja võlausaldajate nõusolekut; võlausaldajate nõusolekut on vaja täiendavaks 3-kuuliseks pikenduseks.

Erakorralise moratooriumi taotluste esitamise teine voor algas 13. novembril 2020 ja kestab 30. juunini 2021 ning on mõeldud ainult esmakordsetele taotlejatele. Erakorralise moratooriumi esimese vooru pikendamiseks ei ole vaja võlausaldajate nõusolekut.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

Erakorraline moratoorium kaitseb võlgnikku ka energia, tooraine, kaupade ja teenuste tarnelepingute lõpetamise eest ning võimaldab võlgnikul tasuda ettevõtte tegevuse jätkamisega otseselt seotud makseid eelisjärjekorras, võrreldes vanemate võlgadega.

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Justiitsministeerium soovitas kõik kohtuistungid võimaluse korral edasi lükata. Kohtumenetluses tähtaegade järgimisest vabastamine, kui tähtajast ei peetud kinni praeguste piirangute tõttu (nt kohustuslik karantiin või liikumispiirangud).

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Kui võlgnike kohustus esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus on peatatud, peatatakse ka selliste tagasinõudeperioodide kulgemine, mis on seotud varasemate tehingute tühistamise hagidega. Tugevdati võlgnike kaitset pooleliolevate võlgadest vabastamise menetluste tühistamise eest sissetulekute vähenemise korral.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Laenu osamaksed, mis kuuluvad tasumisele ajavahemikus 2020. aasta aprillist kuni oktoobrini, võib edasi lükata ja lepingute kestus pikeneb automaatselt. Kaitseperioodi jooksul ei tohi määrata trahve ega viiviseid.

Enamik kohtutäiturite täitemeetmete liike on peatatud 31. jaanuarini 2021.